Kogenud Kooli

Kogenud kooli!

 “Kogenud kooli” on Tartu Ülikooli programm, mille eesmärk on tuua õpetajaks (tagasi) need, kellel on
 • erialane kõrgharidus ja õpetajakoolitus läbitud, kuid kes ei ole kunagi või viimasel ajal õpetajana töötanud, või
• hea erialane kogemus, soov teostada end õpetajaametis ja valmidus minna kohe kooli tööle, alustades samal ajal õpinguid õpetajahariduse õppekava alusel.

2019. aasta kevadel võtsime vastu 11 südikat matemaatikut, kes alustasid 1. septembril õpetajatööd.

 

2020. aasta kevadel otsime õpetajakoolitusse matemaatikuid ja füüsikuid!

Järgmised aastad: 2021. a geograafia, 2022. a keemia, 2023. a bioloogia ja 2024. a informaatika.

  • Õppeaeg on 1,5 aastat.
  • Omandad haridusteaduste magistrikraadi ja õpetajakutse.
  • Saad põhjaliku hariduse õpetamiseks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes.
  • Omandad nüüdisaegse õpikäsituse  ning arendad oma juhtimis- ja suhtlusoskusi.
  • Õppesessioonid  kaks korda kuus, üldjuhul reedest laupäevani.
  • Õppeainete valik ja järjekord on paindlik ning sõltub su senistest kogemustest ja õpingutest.
  • Samal ajal õpingutega asud tasustatud tööle õpetajana elukohajärgses üldhariduskoolis.
  • Kogu perioodi  jooksul toetab sind nii juhendav õpetaja ja mentor koolis kui ka juhendaja ülikoolis.

Miks?

Iga viies Eesti matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem. Matemaatikaõpetajate vanusest tingitud asendusvajadus on 60 õpetajat aastas, füüsika-, geograafia-, keemia- ja bioloogiaõpetajate puhul aga 13–16 õpetajat aastas (kokku u 60). Tööturule tuleb aastas keskmiselt ainult 13 matemaatika- ja 18 loodusteaduslike ainete õpetajat. Tartu Ülikooli Pedagogicum on kursis koolide murega õpetajate järelkasvu nappuse pärast. Soovime teha kõik võimaliku, et leida koolidesse rohkem häid õpetajaid. Oleme võtnud oma südameasjaks loodus- ja täppisteaduste õpetajad (matemaatika, informaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia). Just selles valdkonnas on kõige suurem õpetajate kriis.

Vastuvõtu eeltingimus on magistrikraad või nelja-aastase nominaalajaga õppekava alusel omandatud bakalaureusekraad või nendega võrdsustatud kvalifikatsioon (240 EAP). Läbitud õpingud peavad sisaldama vähemalt 60 EAP mahus erialaseid aineid. Iga kandidaadi puhul hindame eraldi õpitud aineid ja nende sobivust, sh võtame arvesse valdkonna töökogemust (nt raamatupidamine) ning läbitud erialaseid täienduskoolitusi. 

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid: 

diplom
akadeemiline õiend (nii lõpetatud kui ka lõpetamata õpingute kohta)
läbitud valdkondlikud täienduskoolitused (kui neid on)
motivatsioonikiri (kuni 5000 tähemärki), mis sisaldab sinu tausta (senised õpingud ja töökogemus) ning tugevate külgede kirjeldust, samuti erialavaliku  põhjendust 
elulookirjeldus

Erialakatse 

Erialakatse on motivatsioonikirjal põhinev kuni 30-minutine intervjuu. Soovime selgitada välja sinu valmisoleku osaleda “Kogenud kooli” programmis, motivatsiooni ja sobivuse töötada õpetajana ning selle, kui hästi orienteerud sa haridusküsimustes.

Intervjuu teemad: kandidaadi enesetutvustus ja senine õpikogemus; huvi, motiveeritus ja sobivus/eeldused tööks õpetajana; üldised teadmised Eesti ja maailma hariduselust; oskus analüüsida pedagoogilisi teemasid ning nendel arutleda ja üldistada; väljendusoskus ning eneseesitluse sisukus ja stiil.

 

Õpetajahariduse õppekava koosneb 

• õpetajakoolituse kutseõpingute alusmoodulist (24 EAP), 
valdkonna- ja ainedidaktika  moodulist (12 EAP), 
praktikamoodulist (24 EAP), 
vabaainete moodulist (5 EAP) ja 
magistritöö moodulist (15 EAP). 

Sa õpid kavandama õpet ja õpetama, andma tagasisidet, suhtlema ning juhtima. Üldiste pedagoogiliste teadmiste kõrval arendad ka konkreetse õppeaine õpetamise oskusi. Vabaainete kaudu saad avardada oma üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. Õpingud lõppevad magistrieksamiga või magistritöö kaitsmisega.

Sessioonõpe toimub kaks korda kuus, üldjuhul reedest laupäevani. See sisaldab seminare, loenguid ja praktikume ning rühma- ja iseseisvat tööd. Teoorias õpitavat toetavad lisaks su tööle õpetajana üldhariduskoolis praktilised ülesanded, näiteks tunnikonspektide ja muu õppevara koostamine, minitundide andmine ning suhtluskoolitused.

Vaata õppekava Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis

 

Avalduste vastuvõtt: 18. märts kuni 29. aprill
Kevadine ühisüritus (üldhariduskooli külastus ja tunnivaatlused): 10. mai
Erialakatse: 18. või 19. mai
Esimesed vastuvõtuotsused: 20. mai
Kandideerimine koolidesse: mai – august
Sisseastumine SAISi kaudu: 20. juuni – 4. juuli
Suvine ettevalmistusseminar 26. – 27. august
Õppetöö algus koolis ja ülikoolis: 1. september

Õpetajakoolituse erialastipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. 

2019/2020 õppeaastal on Playtech kahele programmis osalejale välja pannud stipendiumi suurusega 270 eurot kuus.

Programmi Kogenud Kooli toetavad:

  • Playtech
  • Statistikaamet

Kas teiste ainete õpetajad ei saa osaleda?
Tartu Ülikooli õpetajahariduse magistriõppesse on jätkuvalt oodatud kõik, kellel on magistrikraad eesti keele, matemaatika, informaatika, füüsika, keemia, bioloogia või geograafia erialal. Eeldusainete nõuetele vastavate õppekavade loetelu leiad ülikooli vastuvõtu veebilehelt. Muude erialade (nt ajalugu, võõrkeeled) spetsialistid saavad õpetajaks õppida Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi täiendusõppes. „Kogenud kooli“ programmi eripära on selles, et pakume lisavõimalust minna kohe õpingute alguses kooli tööle.

Kuidas ma saan töökoha üldhariduskoolis?
Pärast 20. maid 2019 anname igale kandidaadile tema elukohta arvestades teada valikud, millised üldhariduskoolid ootavad „Kogenud kooli“ raames endale uut matemaatikaõpetajat.

Mida kujutab endast kevadine ühisüritus?
See pakub võimalust tutvuda nii tulevaste  õpingukaaslaste kui ka programmi eestvedajatega, kellega saab lahti rääkida kõik vastust vajavad küsimused. Koos külastame üldhariduskooli matemaatikatundi, kus tutvume tänapäevaste õpivahenditega ning jälgime mõtestatult õpetaja-õpilase suhtlust ja õpetamismeetodeid.

Mis koormusega ma hakkan üldhariduskoolis tööle?
Eeldatav töökoormus on 0,8 kohta. Täpsema koormuse saad kooliga kokku leppida. 

Kui palju ma hakkan palka saama?
Õpetaja minimaalne brutopalk on 1250 eurot juhul, kui ta töötab täiskoormusega (35 tundi nädalas). 

Millised koolid programmis osalevad?
Tartu Ülikoolil on seoses „Kogenud kooli“ programmiga tekkinud üle-eestiline partnerkoolide võrk. Need koolid on valmis võtma septembrist 2019 tööle alustava matemaatikaõpetaja ning pakkuma talle paindlikku tööaega (st andma reeded ülikooliõpingute jaoks vabaks) ja mentorit.

Kas programmi astudes pean praeguselt töökohalt ära tulema?
“Kogenud kooli” programm näeb ette, et sa asud septembris 2019 tööle matemaatikaõpetajana ja osaled paarisnädalate lõpus (neljapäevast või reedest laupäevani) Tartus õppetöös. Et programm on mahukas, on seega tõenäoline, et sa ei saa jätkata oma praegusel töökohal töötamist. See võib olla võimalik ainult neil, kes töötavad juba praegu koolis õpetajana. 

Kes saab programmi kandideerida?
2019. aastal soovime leida 25 inimest, kes on valmis minema kooli matemaatikaõpetajaks ning kellel on magistrikraad või nelja-aastase nominaalõppeajaga bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon (240 EAP). Seejuures peavad läbitud õpingud sisaldama vähemalt 60 EAP mahus matemaatikaga seotud aineid. 

Kui kaua programm kestab?
Magistriõppe nominaalne õppeaeg on poolteist aastat ja me eeldame, et sa töötad vähemalt kaks õppeaastat koolis. Õppimine ja töötamine algavad samal ajal 2019. aasta septembris.

Kuidas toimida kui kõrgharidus on omandatud välismaal?
Vastuvõtt soovib lõpudokumente kindlasti näha kas eesti- või ingliskeelsena. Kui dokumendid on mõnes muus keeles, tuleb lasta need ametlikult tõlkida. Selliselt toimides saame teha kindlaks, kas esitatud diplom on võrdsustatud magistriharidusega või mitte. Enne, kui maksta ametliku tõlke eest, on soovitatav lasta välisriigis omandatud kvalifikatsioon ära hinnata – Eestis tegeleb sellega Archimedese Sihtasutus.

Mida pean siis tegema kui haridus on küll omandatud Eestis, kuid hinneteleht ongi ainult venekeelne. Kas pean laskma tõlkida või võin ise tõlkida?
Kui haridus on omandatud Eestis, võite kas ise tõlkida või pöörduda tõlkebüroo poole. Võib pöörduda ka ülikoolis arhiivi, et uurida, kas on olemas dokumentidest eestikeelset tõlget. TÜs on kontaktisikuks peaarhivaar Elle Viigipuu (elle.viigipuu@ut.ee).

Olen lõpetanud TÜ enne 2004. aastat ning vaja õiendi koopiat ja läbitud ainete mahtu. Kuhu peaksin pöörduma?
Õiendi koopia saamiseks soovitame pöörduda TÜ  õppekorraldusspetsialisti Helen Asveiti poole (helen.asveit@ut.ee). Õiend on võimalik kätte saada ka ülikooli arhiiviist, kus võib pöörduda kas peaarhivaar Elle Viigipuu (elle.viigipuu@ut.ee) või arhivaar Eve Kase (eve.kask@ut.ee) poole. Elle Viigipuu poole tasub pöörduda ka seoses ainete mahtude teada saamiseks.

Kuidas arvestatakse õpitud erialaste ainete mahtu, kui teadmised on omandatud Nõukogude ajal?
Seoses Nõukogude ajal omandatud kõrgharidusega oskame tuua mõned lahendused, mis võiksid näidata omandatud erialaste ainete mahtu:

  • õpinguraamat, kui seal on toodud välja õpitud ained koos tundide mahuga (26h=1EAP);
  • kui õpinguraamatut ei väljastatud, on võimalus uurida rahvusarhiivist või ülikooli arhiivist, kas on jäänud jälg maha omandatud ainetest ja nende mahust.

Kas õpingud programmis osalejatele on tasuta?
Kogenud Kooli programmis osalevad kandidaadid on õppetasust vabastatud. Tavaliselt lasub kohustus hüvitada oma õppekulud nendel tudengitel, kes asuvad teist korda samale kõrgharidusastmele uuesti õppima enne, kui on möödunud eelnevatest õpingutest kolmekordne (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus ja kui ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses.
Taotluse alusel vabastatakse õppetasu maksmisest nii täis- kui osakoormusega õppiv üliõpilane, kes on õppima asunud eestikeelsele õppekavale täiskoormusega ja on õpetajakoolituse õppekaval õppiv üliõpilane ning kes töötab õpetajana (vähemalt 18h nädalas või 0,5 koormusega). Teisisõnu, kui ei ole möödunud sinu eelnevatest õpingutest kolmekordne (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus, tuleb esitada taotlus õppetasust vabastamiseks. Kui lõpetamisest on möödas rohkem aastaid, siis sind see ei puuduta.